Narr on rääkida eduka Eesti puhul lastest, kes on nii
iseenesest mõistetav osa meie igapäeva elust. Seni on jäänud mulje, et riigi edukus
on rohkem täiskasvanute värk, lapsed osalevad kõiges kaudselt ja tajuvad seda vaid
oma tuju või kõhu kaudu.
Aga vaatame Eestit ajateljel - täna ja 20 aastat edasi ning
lapse täiskasvanuks sirgumise mõõtkavas: 1-aastasena ja 21-aastasena. Kui me
täna saaksime seada mõtestatud fookuse lastele, siis 20 aasta pärast võiksime
oma tegevuse vilju maitsta. Pealegi, pensionieas sõltume ju kõige otsesemalt oma
laste edukusest.
Lapsed peaksid olema meie väikse riigi prioriteet Nr.1 ja
seda igas võimalikus valdkonnas, mis puudutab laste heaolu ja arengut. See ei
ole ainult rikaste riikide privileeg. Eesti saaks maailmas keskmise
elatustasemega riigina olla suunanäitajaks, kui seab oma kodanike seas lapsed
tähelepanu keskmesse. Seda on kuidagi väga banaalne siia kirjutada, sest see on
ju ilmselge, aga ometigi räägivad meie teod midagi muud.
KÄÄRID
Laste haridus tugineb inimlikele põhiväärtustele. Paraku ei
saa õilsad õpetussõnad elus tegelikult kehtivate hoiakute ja normide vastu.
Lapsele ei saa öelda, et meil on, tead sa, kaks käibetõde: see, kuidas sa
mõtled ja see, mis sa tegelikult teed. Meie mõtteviisis on käärid ja ühiskonnas
lokkab kahepalgelisus: ühelt poolt me lähtume inimlikest väärtustest ja
hoolivusest ning need reeglid kehtivad meie pereelus; teisalt me lubame, vahel
ka soosime nii parteilises poliitikas kui äris jala taha panemist ja naha üle
kõrvade tõmbamist. Reeglid, mis kehtivad ärimaailmas ei allu inimlikele
väärtustele, seal on justkui kõik lubatud, sest peamine on kasum ja võim.
Konflikti tuum seisneb aga selles, et mõlemas tegevus- ja käitumismudelis
eksisteerivad samad inimesed samaaegselt. Tööl tegin konkurendile ära, sest
olin kiirem või nutikam ja kõrvetasin ta põhja või lülitasin konkurentsist
välja, kuid kodus ei luba lastel Cartoon-i
vaadata, sest see on jõhker. Džungliseadus äris ja inimlikud väärtused on
hoomamatult segunenud ja lahustunud ning siis me imestame, kust see kurjus meie
koju või kooli on tulnud. Äris tuleb au sisse tõsta väärtustepõhine ettevõtlus,
mis hoolib eelkõige inimesest ja loodusest, loob püsiväärtusi ja kus kasum ei
ole enam tegevuse peaeesmärk. Nii saaksime maske vahetamata kodus rääkida
lastele sama juttu, mida töölgi ja õpetajate sõnad koolis saavad uue kaalu.
ELAMUSED JA MÄLESTUSED
Peatuge korraks oma argisaginas ja meenutage häid ja eredaid
mälestusi ning te avastate, et enamus neist on pärit teie lapsepõlvest või
noorusajast ning vähemal või rohkemal määral on need seotud vanemate, sõprade
ja loodusega.
Laste heaolu peegeldub nende emotsioonides, mille aluseks on
väiksemad ja suuremad elamused. Lapsepõlve elamustest saavad aja möödudes mälestused
ning täiskasvanuna püüame sageli sama meeleolu tabada, sest kes ei tahaks
kogeda taas õnnetunnet, eriti siis, kui on rasked hetked. Mälestused seovad
meid oma vanemate, sugulaste ja maaga. Me mäletame seda, mis me tegime koos
vanematega. Elamused ja mälestused ongi meie juured, eredaimad neist räägitakse
edasi põlvest põlve.
AEG JA AUSUS
Riigi tasakaalus eelarve ei ole see, mida lapsed mäletavad
suurtena, vaid tööd rügavaid vanemaid, keda polnud õhtuti kodus või kui lõpuks
jõudsidki koju, siis langesid väsinute ja apaatsetena diivanile teleri ette, et
järgmisel päeval jälle jaksata 10-12 tundi tööd rügada pere püsikulude
tasumiseks ja nii seitse päeva nädalas.
Kui meil puuduvad lapsepõlvest emotsionaalsed sidemed oma pere
ja riigiga, siis on täiskasvanuna neid märksa keerulisem luua. Ja siia ongi
tänaste täiskasvanute tegutsemise võti peidetud. Hoolitseme oma riigi laste
eest, pakume neile esteetilisi elamusi ja heasoovlikke kogemusi ning nad
hoolitsevad meie ja meie ühise riigi eest tulevikus. See ongi Eduka Eesti kõige
inimlikum retsept, millest võidavad kõik, absoluutselt kõik ja kaotajaid ei ole.
RETSEPT
- Eestis on au sees väärtustepõhine ettevõtlus ja riigijuhtimine, kus esikohal on inimlikkus ja loodushoid
- Professionaalse kultuuri ja kunsti loomine lastele on vähemalt samadel alustel riigi poolt doteeritav kui kogu muu kultuur ja kunst, mida tarbivad täiskasvanud
- Märkimisväärne maksusoodustus erasektori annetustele ja toetustele lastele suunatud kultuuri ja kunsti heaks
- Kultuur ja kunst on kõigile lastele võrdselt kättesaadav
- Lastevanematel on fikseeritud tööaeg ning ületunnid on seadusega „keelatud“
- Lastevanematel on töökohas reglementeeritud puhkuseajad kooskõlas laste õppetöö vaheaegadega haridusasutustes (nädalavahetused, talve- ja suvepuhkus)
- Lastevanematele on Eestis veedetud puhkus atraktiivseks muudetud
- Perega koos veedetud aeg on riigi ja üksikisiku tasandil kõrgelt väärtustatud
Kõike eelpool kirjeldatut on igati jõukohane ellu
rakendada ja osa sellest ongi juba vähemal või rohkemal määral püütud teha,
kuid Eesti sihid peavad olema veel selgemad ja veel täpsemalt kõigi Eesti laste
mitmekülgsele heaolule suunatud. Ainult sellisel juhul saame me tulevikus
edukast ja õnnelikust Eestist rääkida. Või hakkame parem kohe mere põhjast
naftat otsima?!
No comments:
Post a Comment